GRÖÖNIMAA

31.07.2008

Üldandmed

Gröönimaa on maailma suurim saar pindalaga ligi 2,2 miljonit km2. Gröönimaa põhjapoolseim punkt, Morris Jesupi neem on maailma kõige põhjapoolseim maismaa asudes vähem kui 730 km põhjapoolusest. Gröönimaa põhjapoolseima ja lõunapoolseima punkti vahe on 2 670 km, idast läände on suurim laius 1 050 km. Rannajoone pikkuseks on 39 000 km. Kõrgeim punkt, Gunnbjørn, asub 3 733 meetrit üle merepinna.

Gröönimaa on jaotatud 3 maakonnaks (landsdele) ja 18 kommuuniks. Kommuunid vastutavad kohalike suhete, koolide, maanteede, elumajanduse, munitsipaalteenuste, tervishoiu ning kultuurisuhete eest. Gröönimaa pealinnaks ja ühtlasi suurimaks linnaks on Nuuk.

Gröönimaal elavast ligi 57 tuhandest inimesest elab 47 tuhat linnades. Keskmine eluiga meestel on 65 ja naistel 70 aastat.

Poliitiline süsteem

Gröönimaa sai autonoomia 1979. aastal. Koos Taaniga ühines Gröönimaa Euroopa Liiduga (tollase Euroopa Majandusühendusega) 1973. aastal, kuid peale autonoomia saavutamist hääletas enamus gröönlastest 1982. aastal väljaastumise poolt ning 1985. aastal astus Gröönimaa välja Euroopa Liidust. Ollakse Põhjamaade Nõukogu ja Arktilise Nõukogu liikmed.

Gröönimaal on 2 esindajat Taani parlamendis (Folketingis). 13. novembri 2007.a. valimistulemuste põhjal on Gröönimaalt Folketingis esindatud suuremat autonoomiat toetav sotsiaaldemokraatlik Siumut ja iseseisvust toetav vasakpoolne Inuit Ataqatigiit partei.

Grööni parlamendi Landstingi korralised valimised toimuvad iga nelja aasta tagant. Landstingis on 31 kohta. Viimased valimised toimusid 15. novembril 2005. a. Landsting nimetab peaministri ja kinnitab valitsuse (Landsstyre) liikmed.

Poliitilises elus domineerivad 4 suuremat parteid. Viimaste valimiste põhjal said suurima toetuse Siumut, mis toetab laiaulatuslikku autonoomiat Taani koosseisus (30,7% häältest). Suuruselt teise häältehulga kogusid demokraadid (22,8%). Inuit Ataqatigiit, mis soovib Gröönimaa iseseisvust, jäi valimistel napilt kolmandaks (22,6%) ning neljas oli Atassut, mis pooldab tihedamat koostööd Taaniga (19,1%).

2007. aasta 1. mail moodustasid valitsuse (Landsstyre) erakonnad Siumut ja Atassut. Kokku on Landsstyres 7 liiget, 4 liiget parteist Siumut ja 3 liiget parteist Atassut

Kohtusüsteem

Gröönimaa kohus (Landsret) on osa Taani kohtusüsteemist. Kohtu kõrgemaks astmeks on Kopenhaageni ringkonnakohus. Kohtukeelteks on Grööni ja Taani keel.

Suhted Taaniga

Taani valitsus korraldab Gröönimaa kaitse- ning üldist välispoliitikat, õigussüsteemi ja territoriaalmere valvet. Ühiselt kontrollitakse maavarade kasutamist. Ülejäänud küsimused kuuluvad Grööni võimude pädevusse.

Taani kõrgeimaks esindajaks Gröönimaal on ülemvolinik, kellel on õigus osaleda parlamendi töös ning õigus sõna võtta ühisküsimuste arutelul. Taani juriidiline võim on esindatud kohaliku kohtu ja peakonstaabli näol.

Vastavalt autonoomia seadusele on välissuhted Taani ametkondade kompetentsis, kuid Gröönimaal on õigus välissuhetes kaasa rääkida kõikides küsimustes, mis on otseselt Gröönimaaga seotud. Taani liikmelisus ÜRO-s ja NATO-s katab ka Gröönimaad, kuid kõikidesse välislepingutesse ei ole Gröönimaa automaatselt lülitatud. Gröönimaal asetseb NATO Thule radarijaam.

Majandus

Grööni majandus on suures osas riiklikult reguleeritud. Puudub maa eraomand ning enamik suurematest Grööni ettevõtetest kuulub valitsusele. Tähtsat rolli Gröönimaa elus omavad Taani poolt makstavad subsiidiumid hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande toetuseks, mis aastas küünivad ligemale 3 miljardi Taani kroonini. Teine tähtis tuluallikas on kalandus, eelkõige krevetipüük.

Allikas: Gröönimaa Statistikaamet

Kalandus

Gröönimaa majandus on monofunktsionaalne, kandev roll on kalandusel ja sellega seotud tööstusharudel. Umbes 6000 inimest töötab kalandussektoris ja Gröönimaa eksport koosneb peamiselt krevettide ning kala ja kalatoodete ekspordist (87%). Gröönimaa omavalitsusele kuuluv ettevõte Royal Greenland A/S ei ole mitte ainult Gröönimaa suurim, vaid ka suurim taoline ettevõte Põhja-Euroopas. Teiseks suuremaks kalandusettevõtteks on Polar Seafood A/S.

Gröönimaa on sõlminud pikaajalise kalanduslepingu Euroopa Liiduga, mis tagab Grööni kaluritele juurdepääsu EL turgudele. Aastani 2013 kehtiva lepingu kohaselt vahetavad Gröönimaa ja EL püügiõigusi. Sõltuvalt kalanduse rollist on Gröönimaa majandus otseselt sõltuvuses olukorrast rahvusvahelisel kalaturul ja seeläbi kergesti haavatav.

Lisaks kalapüügile tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Nahkade kokkuostu ja töötlemisega tegeleb valitsusele kuuluv Great Greenland A/S. Lõuna-Gröönimaal tegeletakse veel lambakasvatusega. Lambaliha tootmisega tegeleb Negi A/S ja villa tootmisega Nuka A/S.

Kaubandus

Kaubanduses domineerib valitsusele kuuluv KNI (Kalaallit Niuerfiat). Lisaks tegutseb Gröönimaal ka Taani tarbijate ühistute Coop. Danmark kauplusekett Brugsen. Kaubanduses töötab 3 500 inimest.

Finants- ja nõustamisteenused

Ainuke Gröönimaal asuv äripank on GrønlandsBANKEN A/S, mis pakub kõiki pangateenuseid nii era kui ka äriklientidele. Lisaks pangandustegevusele nõustab GrønlandsBANKEN A/S ka Gröönimaal ettevõtete asutada soovijaid ja teisi investoreid. Teine oluline pank on Sparbank Vest Grønland.

Kindlustusteenuseid pakub If kontserni kuuluv Kalaallit Forsikring. Ettevõtluse arendamise organisatsioonina on valitsuse poolt asutatud Greenland Venture A/S. Konsultatsiooniteenuseid pakuvad ka Eskimo Management ApS ja PriceWaterhouseCoopers.

Transport ja telekommunikatsioon

Kuna linnade vahel puuduvad teed, on Gröönimaa siseseks peamiseks liikumisvõimaluseks kas laevaliiklus või lennu- või kopteriliiklus. Koptereid kasutatakse põhiliselt siseliikluseks Lõuna-, Ida- ja Põhja-Gröönimaal. Gröönimaa siseseid kopteriliine teenindab Taani Air Alpha. Laeva- ja lennuühendus toimib Taani, Islandi ja Kanadaga. Peamised lennujaamad on Kangerlussuaq. Gröönimaa rahvuslikuks lennukompaniiks on valitsuse ja SAS osalusega Air Greenland, mis on ainsaks teenindajaks Gröönimaa ja Taani vahel. Gröönimaale lendavad ka Icelandair ja Kanada lennukompanii First Air. Gröönimaa siseseid kopteriliine teenindab Taani Air Alpha. Lühemate vahemaade läbimiseks kasutavad kohalikud elanikud paate, lumeskuutreid või koerarakendeid.

Suurimad ettevõtted laevanduses on valitsusele kuuluvad Royal Arctic Line A/S, mis teostab vedusid Taani ja Gröönimaa vahel, ning reisijatevedu teostav Arctic Umiaq Line A/S.

Telekommunikatsiooniteenuseid (k.a. GSM teenused) pakub valitsusele kuuluv Tele Greenland A/S.

Maavarad

Gröönimaa maavarad on märkimisväärsed. Kaevandatud on krüoliiti, sütt ja marmorit, hilisemal ajal ka tsinki, tina ja hõbedat. On eeldused nafta, kulla, nioobiumi, tantaliidi, uraani, raua ja teemantide tööstusliku tootmise alustamiseks. Viimastel aastatel on antud lube nafta- ja gaasiotsinguteks ning ammutamiseks Gröönimaa looderannikul. Nimetatud load on saanud Kanada ettevõtted EnCana ja Husky Oil Operations Limited. Viimane teeb koostööd Grööni riikliku ettevõttega NUNAOIL A/S.

Väliskaubandus

Tootmine koosneb Gröönimaal peamiselt kalatööstusest ja seetõttu on nõudlus igasuguste importkaupade järgi suur. Peamised importkaubad on masinad ja seadmed, mitmesugused tööstuskaubad, toidukaubad ja kütused. Eksporditakse peamiselt toidukaupu ja kalatooteid. 2006. aastal importis Gröönimaa kaupu 3,5 miljardi DKK eest. Eksport aga moodustas 2,4 miljardi DKK. Gröönimaa suurimaks kaubanduspartneriks on Taani. Olulised ekspordipartnerid on veel Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Jaapan ja Island. Suuremad impordipartnerid lisaks Taanile on veel Rootsi, Island ja Kanada.

Ettevõtlusvormid ja -load

Gröönimaal on samad ettevõtlusvormid, mis Taanis, kuigi detailides võib esineda erinevusi. Ettevõtlusega tegelemiseks on vajalik kommuuni luba, mida väljastatakse isikutele, kes on olnud Gröönimaa residendid 2 aastat järjest. Sama piirang kehtib nõukogu ja juhatuse liikmete osas. Erandi filiaali osas võib teha valitsus.

Gröönimaa äriregister
Grønlands Erhvervsregister
c/o Direktoratet for Erhverv, Landbrug og Arbejdsmarked
Aqqusinersuaq 5
Postbox 1601
DK-3900 Nuuk
Grønland
Tel: +299-34 56 37
Faks: +299-32 88 29
E-mail: ger@gh.gl
http://www.ger.gl/

Maksud

Gröönimaal kehtib proportsionaalne tulumaks, mis sõltuvalt kommuunist jääb vahemikku 35%-44%. Ettevõtte tulumaks on 35%[1]. Käibemaks puudub. Alkohol, tubakatooted, maiustused, parfümeeria ja sõidukid on maksustatud aktsiisimaksuga.

Tööturg

Lubatud on palgata vaid kohalikku tööjõudu. Väljastpoolt Gröönimaad võib tööjõudu palgata vaid valitsuse loal. Ametiühingud ei ole niivõrd arenenud kui Taanis ja paljud töötajad ei kuulu ametiühingutesse. 2006. aastal oli töötus 7,3%.

Informatsioon Gröönimaa kohta

http://uk.nanoq.gl/
http://www.greenland-guide.dk/

Kasulikud aadressid

Gröönimaa valitsus
Grønlands Hjemmestyre
Postboks 1015
DK-3900 Nuuk
Grønland
Tel: +299-34 50 00
Faks: +299-32 50 02
E-mail: info@gh.gl
http://www.nanoq.gl/

Gröönimaa esindus Taanis
Grønlands Hjemmestyre Danmarkskontoret
Strandgade 91, 3.sal
Postboks 2151
1016 København K
Tel: +45-32 83 38 00
Faks: +45-32 83 38 01
E-mail: journal@ghsdk.dk
http://www.ghsdk.dk/

Gröönimaa konkurentsi- ja tarbijakaitseamet
Konkurrencenævnet og Grønlands Forbrugerråd
Imaneq 27, 1. sal
Box 689
3900 Nuuk
Tel: +299-32 80 33
Faks: +299-32 78 50
E-mail: unammineq@greennet.gl
http://www.unammineq.gl

Gröönimaa äriregister
Grønlands Erhvervsregister
c/o Direktoratet for Erhverv, Landbrug og Arbejdsmarked
Aqqusinersuaq 5
Postbox 1601
DK-3900 Nuuk
Grønland
Tel: +299-34 56 37
Faks: +299-32 88 29
E-mail: ger@gh.gl
http://www.ger.gl/

Gröönimaa Statistikaamet
Grønlands Statistik
Postboks 1025
3900 Nuuk
Grønland
Tel: +299-34 55 64
Faks: +299-32 29 54
E-mail: stat@gh.gl
http://www.stat.gl/

Eskimo Management ApS
Quassunnguaq/Østerbro 7
Box 1208
DK-3900 Nuuk
Grønland
Tel: +299-32 38 82
Faks +299-32 38 72
E-mail: eskimo@greennet.gl
http://www.eskimo.gl

Ettevõtluse arendamise organisatsioon
Greenland Venture A/S
Kuuttartoq B 1077, 4th
Postboks 368
DK-3912 Maniitsoq
Grønland
Tel: +299-81 23 00
Faks +299-81 24 00
E-mail: Greenland@venture.gl
http://www.venture.gl/

GrønlandsBANKEN A/S
Imaneq 33
DK-3900 Nuuk
Grønland
Tel: +299-34 77 00
Faks +299-34 77 20
E-mail: banken@banken.gl
http://www.banken.gl/

Kindlustusselts Kalaallit Forsikring
Postboks1071
DK-3900 Nuuk
Grønland
Tel.: +299-32 12 43
Faks: +299-32 42 40
E-mail: henrik.sorensen@if.dk
http://www.if-forsikring.dk/kalaallit_forsikring/

Advokaadibüroo Wilhelm Malling & Co
Aqqusinersuaq 27
3900 Nuuk
Grønland
Tel: +299-32 34 00
Faks +299-32 38 68
E-mail: Malling@greennet.gl

Nuna Advokater
Qullilerfik 2, 6
Postboks 59
3900 Nuuk
Grønland
Tel: +299 32 13 70
Faks: +299 32 41 17
E-mail: email@nuna-law.gl
http://www.nuna-law.gl/

PricewaterhouseCoopers
Skibshavnsvej 18
Postboks 319
3900 Nuuk
Grønland
Tel: +299-32 31 33
Faks +299-32 30 66

Greenland Tourism
Pilestræde 52
Postboks 1139
DK-1010 København K
Tel: +45-33 69 32 00
E-mail: info@visitgreenland.com
http://www.greenland-guide.gl

[1] http://dk.nanoq.gl ja http://dk.nanoq.gl