ÜLDINFO

07.06.2011

Üldandmed

Pindala

Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 084 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjælland, Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim looduslik punkt (Møllehøj) ulatub 171 meetrit üle merepinna. Haritavat maad on 66% territooriumist, metsad ja nõmmed hõlmavad umbes 16% territooriumist.

Rahvastik

Taani Kuningriigis elab ligi 5,5 miljonit elanikku. Rahvastiku tihedus, keskmiselt 129 elanikku ruutkilomeetri kohta, on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Keskmine eluiga meestel on 76,3 ja naistel 80,7 aastat. 

Immigrandid ja nende järeltulijad moodustavad umbes 9,5% Taani rahvastikust ehk üle poole miljonit inimese. 2010. aasta keskel moodustasid Taanis elavatest immigrantides ja nende järeltulijatest türklased 59 000, endisest Jugoslaaviast pärit inimesed 17 000, iraaklased 29 000, sakslased 30 000, liibanonlased 24 000 ja poolakad 29 000. Taanis elab ka üle 1 000 Eesti päritolu inimese.

85% Taani rahvastikust on luterlased, 3,5% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust. Riigikeel on taani keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Jüüti poolsaare lõuna osas (Saksamaa piiri lähedal) suheldakse ka saksa keeles.

Haldusjaotus

Taani on administratiivselt jaotatud viieks regiooniks: Pealinna regioon, Sjællandi regioon, Lõuna-Taani regioon, Kesk-Jüütimaa regioon ja Põhja-Jüütimaa regioon. Regioonid jagunevad omakorda 98 kommuuniks. Kommuunide ja regioonide volikogud valitakse uuesti igal 4. aastal. Gröönimaa ja Fääri Saared kuuluvad Taani Kuningriigi koosseisu kui autonoomsed piirkonnad ning kumbki piirkond on Taani parlamendis esindatud kahe kohaga.

Taani Kuningriigi pealinnaks on Kopenhaagen, mille elanike arv koos pealinna regiooni kuuluvate Sjællandi saare põhjaosa linnade ja asulatega ning Bornholmi saarega on 1,6 miljonit. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Kopenhaageni järel on suurimad linnad Århus, Odense, Aalborg, Frederiksberg ja Esbjerg.

Riigikord

Riigipea

Alates 1849. aastast kehtib Taanis riigikorrana konstitutsiooniline monarhia. Troon pärandatakse kuningapaari esimesele pojale ja meesliini puudumisel vanimale tütrele. 1972. aastast on riigipeaks olnud kuninganna Margrethe II, troonipärijaks on kroonprints Frederik.

Kuningannale kuulub täidesaatev võim. Tema nimel teostab täidesaatvat võimu valitsus, mida juhib peaminister. Kuninganna nimetab peaministri ja kinnitab valitsuse. Kuninganna võib valitsuse nõudmisel saata enne volitusaja lõppemist laiali parlamendi ja kuulutada välja ennetähtaegsed parlamendivalimised.

Kuninglik perekond

Parlament (Folketing)

Taanis on ühekojaline parlament. Parlamendi 179 saadikut valitakse otsestel valimistel reeglina iga nelja aasta tagant, kuid valitsus võib nõuda erakorraliste valimiste korraldamist. Kaks saadikut valitakse Fääri saartelt ja kaks saadikut Gröönimaalt. Parlamendi praegune koosseis valiti 3. oktoobril 2011. aastal.

Suuremad parteid

Folketingis on esindatud kaheksa Taani erakonda. Lisaks on esindatud kaks erakonda Fääri saartelt ja kaks erakonda Gröönimaalt.

Folketingis esindatud parteid kohtade arvu järgi.

Valitsus

Valitsuse moodustavad kolm parteid: Sotsiaaldemokraadid, Sotsialistlik rahvapartei ja Sotsiaalliberaalne partei. Parlamendis on neil kokku 77 kohta 179-st. Valitsust toetab Ühtsusnimekiri. Opositsiooni moodustavad liberaalid, koos rahvapartei ja konservatiividega.

Ministrid

Kohtusüsteem

Taani kohtusüsteem on kolmeastmeline. Esimese astme kohtuid (byret), mis lahendavad kriminaal- ja tsiviilvaidlusi, on 24. Ringkonnakohtuid (landsret) on kaks, mis asuvad Kopenhaagenis ja Viborgis. Kopenhaageni ehk idaringkonnakohtu alla kuuluvad ka Fääri saarte ja Gröönimaa kohtud. Kõrgeimaks kohtuastmeks on Ülemkohus (Højesteret). Ülemkohtu koosseisu kuulub 19 kohtunikku (kuid kaks nendest töötavad hetkel Euroopa Inimõiguste Kohtus). Lisaks kuulub kohtusüsteemi Mere- ja Kaubanduskohus (Sø- og Handelsretten) asukohaga Kopenhaagenis, mis tegeleb mere- ja kaubandusõiguse küsimustega.

Varia

Taanist sai Euroopa Majandusühenduse (Euroopa Liidu) liige 1973. aastal. Taani on ka NATO liige. Sõjaväeteenistus kestab 9-12 kuud. Suuremate poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks viiakse riigis läbi referendum.

Lisainformatsioon Taani kohta: 

http://www.denmark.dk/ 
http://www.um.dk/en