|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Taani turule sisenemine eeldab ettevõtjalt samasugust kodutööd nagu igale teisele turule sisenemine. Taani võib Eesti ettevõtetele olla üsnagi atraktiivne turg. Arvestades Taani rahvaarvu ja taanlaste ühte kõrgemat ostujõudu, on Eesti ettevõtetel mitmeid võimalusi oma kaupu turustada. Võrreldes teiste Põhjamaadega on Taanis import elaniku kohta kõrgem. Taanis on küll kõrgelt arenenud tööstus, kuid oma väiksuse tõttu on ja jääb Taani sõltuvaks imporditavatest toorainest, pooltoodetest ja allhankest. Eesti ettevõtetel on üsnagi head võimalused siseneda Taani turule allhankijana, kuigi see ei pruugi ettevõttele olla soodsaim lahendus. Et konkurentsis püsima jääda, on Taani ettevõtted viinud lihtsamad ja töömahukamad protsessid üle Ida-Euroopas ja Aasias paiknevatesse tütarettevõtetesse või ostavad neid sisse. Paljudel Taani ettevõtetel on koostööpartnerid Ida-Euroopas, eelkõige Poolas, kuid ka Leedus, Lätis ja Eestis. Taani turule lõpptoodanguga sisenemist raskendab asjaolu, et valitseb tihe konkurents enamiku kaubaartiklite osas. Välja on kujunenud kodumaised turuliidrid, konkurentsi tihendavad välisettevõtted. Välisettevõtetest on aktiivsemad Euroopa Liidu ettevõtted, kes kasutavad ära Euroopa Liidu siseturu eeliseid, aga ka USA ettevõtted. Seega vastab enamikul juhtudel tõele väide, et kui toode on konkurentsivõimeline Taani turul, osutub ta konkurentsivõimeliseks Euroopa Liidu teiste liikmesriikide turgudel. Tarbekaupade müügi juures tasub silmas pidada kodumaise toodangu eelistamist, mis ilmneb kõige selgemalt toidukaupade tarbimisstruktuuris. Keskmise taanlase tarbimiseelistused on aja jooksul välja kujunenud ja panna taanlasi ostma Eesti tooteid on ülimalt keeruline protsess. Taanlasele on eelkõige olulised toote kvaliteet, hind ja disain. Eesti tooteid klassifitseeritakse Ida-Euroopa kaupade hulka ja usaldus nende toodete suhtes ei ole veel välja kujunenud. Taanis on hetkel lihtsaim müüa Eesti tooteid läbi Taanis tegutseva äripartneri, kellel on vastava toote müügiga seotud pikaajalised kogemused, kes tunneb turgu, konkurente, kellel on hea imago jne. Toidukaupade puhul on turule sisenemist takistavaks asjaoluks kahe suurema ettevõtte turgu valitsev seisund, mistõttu puudub neil stiimul uute kaupade müüki võtmiseks. Takistab ka asjaolu, et Taanis on seadusega reguleeritud kaupluste maksimumsuurus, millest tulenevalt ei ole paljudel juhtudel ruumipuuduse tõttu võimalik uusi kaupu müüki võtta. Infoallikad ja partnerite leidmine Sobiva koostööpartneri leidmine Taanis on suhteliselt raske. Enne koostööpartneri otsimise alustamist tuleks teha ära toote suhtes korralik kodutöö, s.h. on vajalik oma toote perfektne tundmine ning oskus seda ka koostööpartnerile arusaadavalt tutvustada. Võimalused partneri leidmiseks varieeruvad nii ettevõtte suurusest kui ka toote eripärast lähtuvalt. Üldjuhul kehtib reegel, et mida laiemale tarbijaskonnale kaup on määratud, seda rohkem on erinevaid vahenduslülisid enne toote lõpptarbijani jõudmist. Kehtib ka vastupidine reegel, mille kohaselt mida spetsiifilisem on toode, seda suurema tõenäosusega osutuvad efektiivseks otsekontaktid selle lõppkasutajaga. Partneri leidmiseks peaks kindlasti külastama Taanit. Osaleda tasub messidel ja võtta osa ärimissioonidest. Taanit külastades tasuks üritada kohtuda nii paljude potentsiaalsete äripartneritega kui võimalik. Eesti organisatsioonid Koostööpartneri leidmiseks Taanis tuleks eelkõige otsida infot nende Taani ettevõtete kohta, kes soovivad kontakte Eesti ettevõtetega. Selleks tasub kontakteeruda Eesti ettevõtlusorganisatsioonidega ja teatud juhtudel ka Tallinnas asuvas Taani saatkonna kaubandusosakonnaga. Eesti ettevõtetel tuleks julgemini kontakteeruda ettevõtlusorganisatsioonidega, et paremini kasutada ära nende poolt pakutavaid teenuseid. Ekspordi edendamise riiklikuks institutsiooniks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)[1]. Eelkõige tasub EAS-iga kontakteeruda nendel ettevõtetel, kes alles otsivad võimalusi välisturule minekuks ja pole kindlad sihtturu valikus. EAS-ilt saab lisaks infole sihtturu kohta ka konsultatsiooni ning infot konkreetsete kaubandus- või koostööpartnerite leidmiseks. EAS-il on andmekogu Eestist kauba ostmiseks laekunud ostusoovide kohta. Samuti peab EAS Eesti ekspordiettevõtete ja eksporditoodete andmekogu, mis on kättesaadav ka interneti vahendusel. Sarnaselt EAS-ile võib kaubandus- või koostööpartnerite otsingul küsida infot Väliskaubanduse Liidult[2], mis omab koostöökontakte mitmete sõsar-organisatsioonidega välisriikides. Ka Kaubandus-tööstuskoda[3] peab Eesti ettevõtete ekspordisoovide ja Eestist kaupu importida soovivate välisettevõtete andmekogusid. Võimalike koostöökontaktide kohta on soovitav küsida infot ka erialaliitudest. Info ja kontaktide saamiseks võib pöörduda Eesti Vabariigi Kopenhaageni Suursaatkonna poole. Kuna Eesti riigil pole Kopenhaagenis eraldi kaubandusesindajat, siis täidab kaubandusesindaja funktsioone saatkonna majandusdiplomaat. Sellest tulenevalt ei tee saatkond näiteks turu-uuringuid, ei osale konkreetsete tehingute vahendamisel ega korralda ettevõtete vahelisi otsekontakte. Üldjuhul aitab saatkond ettevõtteid vajaliku info ja võimalike koostööpartnerite leidmisel. Reeglina on soovitav enne saatkonna poole pöördumist küsida infot ja konsulteerida Eestis asuvate ekspordi arendamise organisatsioonidega. Küll tasub saatkonna või välisministeeriumi poole pöörduda spetsiifilisemate küsimustega ja konkreetsete probleemidega, mis on turul tegutsedes tekkinud. Samuti tasub teatada kõigist ebavõrdse kohtlemise juhtudest Taani ametivõimude poolt. Taani organisatsioonid Äripartnerite leidmiseks Taanis võiks eelkõige soovitada maakondades ja kommuunides asuvaid euroinfo keskusi või ettevõtluskeskusi, mis on otsekontaktis piirkonna ettevõtetega. Tihtipeale on maakondades asuvad ettevõtted rohkem huvitatud ärisuhete loomisest Eesti ettevõtetega kui seda on Kopenhaagenis asuvad ettevõtted ning seetõttu on üsna tõenäoline, et selliste organisatsioonide kaudu on võimalik leida sobiv äripartner. Informatsiooni hankimisel läbi suurte organisatsioonide nagu Taani Tööstuse Keskliit (Dansk Industri) tuleks meeles pidada, et need kaitsevad väga intensiivselt oma ettevõtete ärihuve ning konkurentsi silmas pidades tihtipeale ei ole huvitatud Eesti ettevõtetega tegelema. Siiski kui saata korrektne ja inglisekeelne ettevõtte tegevuse tutvustus Tööstuse Keskliitu ja Kaubanduskotta (Dansk Erhverv), siis avaldatakse ettevõtte andmed organisatsioonide infolehtedes ning seega jõuab info tuhandete ettevõteteni. See teenus on passiivne, kuid ettevõtjale tasuta. Osa informatsioonist nagu näiteks Kaubanduskoja poolt väljastatavad importööride nimekirjad on tasulised. Mõlemal nimetatud organisatsioonil on tihedad kontaktid erialaliitudega, mille kaudu on samuti võimalik infot hankida. Erialaliitude kohta võib infot küsida Eesti saatkonnast Kopenhaagenis või Taani saatkonnast Tallinnas. Täiendav info: Tööstuse Keskliit Kaubanduskoda Kataloogid ja elektroonilised andmekogud Eesti organisatsioonid on koostanud mitmeid ülevaateid ja andmekogusid välisriikide äritingimuste kohta. Välisministeeriumi poolt koostatud erinevate riikide ärivõimaluste ülevaated asuvad veebilehel http://www.vm.ee/est/kat_52/. Taanis on info leidmine internetist üsnagi lihtne eeldusel, et info otsija valdab taani keelt. Vastasel juhul võib info leidmine olla üsnagi komplitseeritud. Kuigi nii Taani ametiisikud kui ka ärimehed valdavad enamikus inglise keelt, on näiteks enamik veebilehti ainult taani keeles või on inglise keeles leiduv info võrreldes taanikeelsega puudulik. Muudes keeltes on info praktiliselt olematu, kuigi leidub üksikuid lehti ka saksa või rootsi keeles. Taani kohta on avalikult saadaval vaid ekspordikataloogid ja andmekogud importööride kohta on üldjuhul tasulised. Teavet väliskaubandusega (peamiselt eksport) tegelevate Taani ettevõtete kohta saab Tallinnas asuvast Taani saatkonna kaubandusosakonnast või veebilehtedelt: http://www.danishexporters.dk/ Kasutada saab ka ettevõtete katalooge (nn “kollaseid lehekülgi”) ja andmebaase: http://www.yellowpages.dk/ Kataloogid kuhu Eesti ettevõte saaks Taani partnerite leidmiseks oma kontaktinfo üles riputada on järgmised: http://www.europages.dk/; Taani suuremad messikeskused, kus korraldatakse enamik rahvusvahelise tähtsusega messidest-näitustest, asuvad Kopenhaagenis (Bella Center) ja Herningis (Jüütimaal). Lisaks on väiksemaid messikeskusi enamikus suurematest linnadest Täiendav info: BELLA CENTERCenter Boulevard DK-2300 København S Danmark Tel: +45-32 52 88 11 Faks: +45-32 51 96 36 http://www.bellacenter.dk/ MESSECENTER HERNING Reklaam Kauba turundust ja reklaami reguleerib turundustegevuse seadus (Lov om markedsføring)[1]. Suuremad kohalikud reklaamibürood on koondunud reklaami-agentuuride liitu. Tähtsamad päevalehed on Berlingske Tidende ja Jyllands Posten, ärilehed on Børsen ja ErhvervsBladet. Keelatud on reklaami postitus e-posti teel kui selleks pole reklaami saaja nõusolekut. Taanis on loodud ka pretsedent, kus ettevõtet karistati e-posti teel soovimatu reklaami saatmise eest [1] https://www.retsinformation.dk , sisesta otsingumootorisse Lov om markedsføring. Täiendav info: Reklaamiagentuuride Liit – DRRB Reklaamijate Liit Turu-uuringud Ekspordi sihtturu valikuks võib osutuda tarvilikuks turu-uuringute korraldamine. Selleks on võimalik kasutada Taani turu-uuringute ettevõtteid, kes on suures osas koondunud turu-uuringute liitu. Kuna turu-uuringud välisriigis on kulukad, siis tasub eelnevalt täpselt mõtestada, mida turu-uuringute tulemusel soovitakse teada saada ja millised on info hankimise alternatiivid. Kindlasti tasub pöörduda Eesti ekspordiedendamise organisatsioonide poole, et saada teada, kas sarnaseid turu-uuringuid on juba korraldatud ja kas selline info on nimetatud organisatsioonidel juba olemas. Täiendav info: Turu-uuringute Liit – FMD Turundusfoorum Kuna nii Taani kui ka Eesti on Euroopa Liidu liikmed, siis rakendub Eesti kaupadele Taani turule sisenemisel kaupade vaba liikumise printsiip. Võimalikud piirangud tulenevad kvaliteedi- ja standardinõuetest, mis ei pruugi olla administratiivselt reguleeritud, kuid mille arvestamine on kaubale müügivõimaluste leidmisel olulise tähtsusega. Probleeme võib olla ka administratiivsete protseduuridega, mis küll on samad Taani ja välismaise ettevõtja jaoks, kuid mis on kujundatud Taani ettevõtete huvidest lähtuvalt. Standardid Toote müügiks Taanis peab see vastama kehtestatud standarditele. Vastavus peab olema nii Taani kui ka EL standarditele. Üldjuhul on soovitav omada ISO 9000 seeria sertifikaati. Taanis on standarditega tegelevaks asutuseks Dansk Standard, mis ühtlasi vahendab vastuseid kõiki standardeid ja nende rakendamist puudutavatele küsimustele. Täiendav info: Dansk Standard Tootemärgistus Toote märgistuse nõuded sõltuvad konkreetsest tootest ja tulenevad nii Euroopa Liidu kui ka Taani enda nõuetest. Üldjuhul peavad tarbekaubad olema varustatud taanikeelsete siltide ja juhenditega. Piisavaks loetakse ka seda kui toote sildid on keeles, mille kirjapilt erineb taanikeelsest vähesel määral (praktikas norra keel ja mõnedel juhtudel rootsi keel). Paljud tooted peavad vastavalt Euroopa Liidu direktiividele olema märgistatud CE-tähisega (vastavus direktiiviga kehtestatud nõuetele). Lisainformatsioon: Täiendav info: Perepoliitika- ja tarbijakaitseministeerium Vastavalt Taani seadustele on olemas teatud piirangud kaubandustegevusele. Üldjuhul on keelatud otsemüük. Telefonimüük on küll lubatud, kuid konservatiivsete taanlaste juures pole see osutunud eriti edukaks. Lubatud ei ole tänavakaubandus ilma kohalikelt võimudelt saadud loata. Tuleb järgida ka reegleid lahtioleku aegade kohta. Tarbijaid ei tohi segadusse ajada selles suhtes, mida müüakse. Ei tohi kasutada kaubamärke, mida võib ajada segamini teistega. Pole lubatud kehtestada koguselisi piiranguid, mida igal kliendil on lubatud osta. Lisainformatsioon: [5] https://www.retsinformation.dk , sisesta otsingumootorisse Lov om markedsføring. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||