ÄRIKESKKOND

31.07.2008

Taani äriõigus tugineb tsiviilseaduse traditsioonile, mis tähendab, et seadused on õiguse esmaseks allikaks ja pretsedentidel ei ole nii suurt tähtsust kui anglo-ameerika kultuuriruumis. Välisettevõtetele kehtivad suhteliselt soodsad maksureeglid.

Elamine ja töötamine

Taanis töötamiseks pole tööluba vaja. Alates Taani sisenemise hetkest on Eesti kodanikel õigus otsida tööd 6 kuu jooksul. Tööotsija peab suutma end ära elatada ja riigis viibimise õigus muutub kehtetuks, kui tööotsija taotleb sotsiaaltoetust. Viibimisel Taanis tööotsimise eesmärgil kauem kui 6 kuud tuleb end registreerida vastava regiooni valitsusasutuses (vt. http://www.statsforvaltning.dk), mis tagab lisaks registreerimistõendile tervisekindlustuse ja CPR numbri (ilma milleta on raske kui mitte võimatu teha paljusid igapäevatoiminguid).

Viibimisel Taanis ilma tööotsimise eesmärgita tuleb end vastava regiooni valitsusasutuses registreerida 3 kuu jooksul.

Registreerimistõend väljastatakse kui isik vastab ühele järgnevatest tingimustest:

• omab Taanis tasustatud töökohta;
• on üksikisikust ettevõtja;
• omandab haridust akrediteeritud programmi raames, omades õigust Danish Student Grant Scheme (SU) stipendiumile ning piisavaid vahendeid, et end õpiaja jooksul ära elatada;
• omab piisavalt vahendeid ning ei taotle siseriiklike toetusi;
• on pensionile jäänud endine tööandja või üksikisikust ettevõtja.

Täiendav info:

Välismaalasteamet
Udlændingestyrelsen
Ryesgade 53
DK-2100 København Ø
Danmark
Tel:+45-35 36 66 00
Faks: +45-35 36 19 16
E-mail: us@us.dk
http://www.nyidanmark.dk

Ettevõtluse vormid ja registreerimine

Äritegevus on Taanis reguleeritud järgmiste ettevõtlusvormidega:

• aktsiaselts (aktieselskab - A/S)
• osaühing (anpartsselskab - ApS)
• filiaal (filial)
• täisühing (interessentskab - I/S)
• usaldusühing (kommanditselskab - K/S)
• usaldusaktsiaselts (partnerselskab ehk kommanditaktieselskab - P/S)
• ühistu (andelsforetagende - a.m.b.a.)
• füüsilisest isikust ettevõtja (enkeltmandsfirma)
• ettevõtlusfond (erhvervsdrivende fond)
• esindus (repræsentationskontor)

Kõik ettevõtted peavad olema registreeritud äriregistris. Ettevõtte registreerimine on Taanis tasuta. Registreerimisel omistatakse ettevõttele registreerimisnumber (CVR number). Välisettevõtte esindust ei pea registreerima.

Aktsiaselts

Aktsiaseltside tegevust reguleerib aktsiaseltside seadus (Aktieselskabsloven),[1] mis sisaldab  üldjuhiseid aktsiaseltside asutamiseks, tegevuseks ja lõpetamiseks. Aktsiaseltside regulatsioon on üsna sarnane Eesti vastavale regulatsioonile. Suurimaks erinevuseks Eesti süsteemist on asjaolu, et lubatud on A ja B ehk erineva häältearvuga aktsiad (alates 1973. aastast pole võimalik emiteerida hääleõiguseta aktsiaid, A ja B aktsiate hääleõiguse vahe on kuni 10-kordne). Avalik on info vaid nende aktsionäride kohta, kes omavad üle 5% aktsiatest.

Aktsiaseltsi minimaalne aktsiakapital on 500 000 DKK. Aktsiaselts võib ise omada kuni 10% oma aktsiatest. Aktsiaseltsi pankrott toimub vastavalt pankrotiseadusele (Konkursloven)[2].

Aktsiaseltsi võib asutada, kuid lihtsam ja kiirem on osta “riiulilt” valmis aktsiaseltsi. Mõlema variandi puhul on soovitav kasutada kohaliku õigusbüroo teeneid.

Aktsiaseltsi asutamine

Aktsiaseltsi asutajateks võivad olla kas üks või rohkem isikut. Aktsiaseltsi asutamisel tuleb teostada järgmised toimingud:

• pidada aktsiaseltsi asutamiskoosolek (konstituerende generalforsamling);
• märkida aktsiad ja teha kapitali sissemakse (min. 500 000 DKK);
• täita ja allkirjastada aktsiaseltsi registreerimisavaldus;
• teavitada registreerimisest.

Aktsiaseltsi asutamislepingus (stiftelsesoverenskomst) tuleb näidata:

• aktsiaseltsi põhikirja (vedtægter) projekt
• asutajate nimed ja aadressid
• aktsiate emiteerimise kuupäev
• aktsiaseltsi esimese üldkoosoleku kuupäev
• asutamiskulud.

Äriregistrile esitatavas registreerimistaotluses peab sisalduma:

• tegevuse alustamise kuupäev;
• aktsiaseltsi nimi ja aadress Taanis;
• nõukogu ja juhatuse liikmete nimed ja aadressid (passikoopiad);
• audiitori nimi ja aadress;
• põhikirja sätted ja finantsaasta kestus
• allkirjaõiguslike isikute allkirjade näidised;
• aktsiakapitali suurus.

Registreerimistaotlusele lisatakse:

• asutamisleping;
• dokumendid, millele on viidatud asutamislepingus;
• tõendid aktsiakapitali tasumise kohta;
• väljavõte asutamiskoosoleku protokollist ja aktsiate märkijate nimekiri;
• vara omandiõigust tõendavad aktid, rendilepingud jne.

Võõrkeelsed dokumendid peavad olema legaliseeritud[3] ja varustatud notariaalse tõlkega.

Üldjuhul võtab aktsiaseltsi registreerimine aega dokumentide esitamisest 2-8 nädalat, kuigi ametlikult võib äriregister vaadata avaldust läbi kuni 6 kuud.

Aktsiaseltside juhtimine on jagatud nõukogu ja juhatuse vahel. Nõukogu tegeleb üldiste otsustega, kusjuures juhatus vastutab ettevõtte igapäevase tegevuse eest.

Nõukogu peab koosnema vähemalt 3 liikmest, kellest enamus (s.h. nõukogu esimees) ei tohi olla ettevõtte juhatuse liikmed. Juhatus peab koosnema vähemalt ühest isikust. Juhatuse liikmed ja vähemalt pooled  nõukogu liikmetest peavad olema Taani alalised elanikud. See nõue ei kehti teiste EL või Euroopa Majanduspiirkonna residentide suhtes.  Erandit sellest nõudest võib lubada Majandusministeerium.

Juhul kui aktsiaseltsil on olnud viimasel 3 aastal 35 või rohkem töötajat, omavad töövõtjad (ametiühingud) õigust valida oma esindajad nõukogusse. Ametiühingutel on õigus valida 50% üldkoosoleku poolt valitud nõukogu liikmete arvust, kuid mitte vähem kui 2.

Tähtsamad küsimused nagu põhikirja muutmine, nõukogu ja audiitorite kinnitamine, aastaaruande kinnitamine, dividendide maksmise otsustamine kuuluvad üldkoosoleku pädevusse.

Aruandlus

Aktsiaselts peab esitama iga-aastase aruande äriregistrile vastavalt raamatupidamise seadusele (Årsregnskabsloven).[4] Aruanne tuleb esitada 6 kuu jooksul peale finantsaasta lõppu ja mitte hiljem kui 1 kuu pärast aruande kinnitamist üldkoosolekul. Aastaaruanne peab olema auditeeritud. Äriregistrile esitatav informatsioon on avalik.

Osaühing

Osaühingute tegevust reguleerib osaühinguseadus (Anpartsselskabsloven)[5], mis sarnaneb aktsiaseltsiseadusele. Peamised erinevused võrreldes aktsiaseltsidega on:

• asutamise ja likvideerimise protseduur on lihtsam kui  aktsiaseltside puhul;
• osaühingute miinimumkapital peab olema 125 000 DKK;
• omakapital võib väheneda kuni 40% osakapitalist, peale mida tuleb omakapital taastada või osaühing likvideerida;
• ei pea kutsuma kokku üldkoosolekut, vaid otsustamiseks piisab osanike omavahelisest kokkuleppest;
• osad võivad olla erineva hääleõigusega või ka ilma hääleõiguseta;
• osaühingul osakapitaliga alla 300 000 DKK ei pea olema nõukogu;
• osaühing ei tohi omandada oma osa

Muudes küsimustes on osaühingu regulatsioon sarnane aktsiaseltsi regulatsioonile.

Kuigi osaühing on mõeldud väiksematele ettevõtetele, ei takista miski suuremaid ettevõtteid kasutamast seda ettevõtlusvormi. Näiteks kasutatakse osaühinguid laialdaselt rahvusvaheliste holdingettevõtete Taanis registreerimiseks.

Täisühingu kohta pole eraldi seadust ja täisühingu tegevus lähtub majandustegevuse  seadusest (lov om erhvervsdrivende virksomheder).[6]

Täisühingu osanikud on isiklikult täielikult vastutavad ettevõtte kohustuste eest. Täisühingul pole vaja omada kindlat miinimumkapitali. Täisühing ei ole läinud pankrotti senikaua, kuni ta igale liikmele ei ole väljakuulutatud pankrotti.

Täisühingu igapäevaseid  tavaotsuseid võib teha iga osanik. Kaugemaleulatuvaid otsuseid tuleb teha ühiselt kõigi partneritega. Täisühingu osanikud võivad omavahel sõlmida lepingu – selle puudumisel lähtutakse vaidluste lahendamisel väljakujunenud praktikast.

Ei ole olemas spetsiaalseid nõudmisi aruandluse osas peale tavaliste raamatupidamise nõuete, samuti ei ole täisühingut puudutava info avalikustamise kohustust.

Usaldusühingu kohta pole eraldi seadust ja usaldusühingu tegevus lähtub majandustegevuse  seadusest (lov om erhvervsdrivende virksomheder).

Usaldusühing on äriühing, milles üks või mitu osanikku on täisvastutusega. Usaldusühingu osanikeks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Osanikeks võivad olla ka välismaised juriidilised või füüsilised isikud. Siiski võib välismaalane olla täisvastutusega osanikuks vaid Majandusministeeriumi loal. Aruanne tuleb esitada vaid juhul kui kõik osanikud on piiratud vastutusega äriühingud.

Usaldusaktsiaselts on usaldusühing, mille piiratud vastutusega osanikuks on aktsiaselts kogu kapitali ulatuses või mille piiratud vastutusega osanikud on jaganud oma osaluse aktsiateks. Lisaks peab usaldusaktsiaseltsil olema täisvastutusega osanik. Seda tüüpi äriühing sobib hästi uuteks riskiettevõtmisteks.

Usaldusaktsiaseltsi miinimumkapital peab olema 500 000 DKK, ka muus osas laieneb neile aktsiaseltside regulatsioon.

Filiaali võivad asutada nende riikide ettevõtted, kus on tagatud sama õigus Taani ettevõtete filiaalidele. EL, s.h. Eesti ettevõtete filiaali asutamiseks piiranguid pole. Äritegevust ei tohi alustada enne kui filiaal on kantud äriregistrisse.

Filiaalil peab olema raamatupidamine ning kohustus esitada äriregistrile nii enda kui emaettevõtte aruanne peale ettevõtte finantsaasta lõppu. Taanis asuv filiaal lähtub oma tegevuses Taani seadustest. Vastavalt Taani seadustele on filiaal juriidiline isik.

Esindus võib tegeleda turundusega, kuid tulenevalt asjaolust, et esindus ei ole käibemaksukohuslane, ei tohi esinduse aastane käive ületada 280 000 DKK. Esindust ei pea registreerima äriregistris – tema kohustuste eest on täiel määral vastutav emaettevõtte. Kuna Taani seadused esinduse mõistet ei reguleeri, lähtutakse esinduse määratlemisel OECD maksustamise mudellepingus sätestatust.

Täiendav info:

Majandustegevuseks on vajalikud mitmed litsentsid, load ja kooskõlastused. Sektorspetsiifilisi nõudeid on soovitav küsida vastavatest erialaliitudest. Muudest lubadest on oluline kommuuni võimude luba hoone kasutamiseks äritegevuseks. Samuti väljastavad kommuunid mitmesuguseid keskkonnalubasid. Toidukaupade müügi järelevalvet ja toidukaupade registreerimist teostab toiduinspektsioon. Toidukaupade müügilubasid väljastab politsei. Samuti väljastab politsei alkoholi müügilubasid.

Teatud kaupade nagu näiteks alkohol, relvad, teatud ravimid ja kemikaalid ning teatud põllumajandustooted importimiseks on vajalik impordilitsents.

Energiakokkuhoiu seadusega[7] nõutakse kõikide ehitiste energiasäästlikkuse kontrollimist iga viie aasta tagant. Seaduse kohaselt peavad nii vanad kui uued hooned saama nn energiamärgistuse, st sertifikaadi, et ruumid on soojapidavad. Ruumide vastavust soojapidavuse nõuetele kontrollivad sertifitseeritud spetsialistid (agendid, ettevõtted), kes saadavad hoone kontrollimise järel täidetud blanketi[8] järelevalveasutusele[9], kust vastav märgistus väljastatakse.

Lisainformatsioon: http://www.ens.dk/sw12325.asp

Täiendav info:

Energiaamet
Energistyrelsen
Amaliegade 44
DK-1256 Copenhagen K
Danmark
Tel: +45-33 92 67 00
Faks: +45-33 11 47 43
E-mail: ens@ens.dk
http://www.ens.dk/

Rahvusvahelises kontekstis on Taani hea maa, kuhu rajada tütarettevõte. On olemas eriregulatsioon juhtivtöötajate lähetuste kohta. Nende töötajate tulumaksu määr on 31% (koos tööturumaksuga), kui on täidetud teatud tingimused ja töötamisaja kestvus on 6  kuni 36 kuud. On väga soodsad tingimused uurimis-ja arendustegevuseks. Kulutused kas arvatakse maha või on võimalus amortisatsiooniks. Tulumaksu ei nõuta sisse intressimaksetelt Taanist. Dividende võib Taanist välja maksta maksuvabalt. Kapitalitulu aktsiate müügist on maksuvaba pärast 3-aastast aktsiate omamist.

Käibemaksu suuruseks on 25%. Ettevõte peab end registreerima Tolli- ja Maksuametis käibemaksukohuslasena. Käibemaksukohuslasena peab registreerima ka äriregistris mitteregistreeritud ettevõtte, mille aastakäive ületab 20 000 DKK. Maksukohustus võib olla nii täielik kui piiratud. Kui ettevõtte asukohamaaks on Taani, on ta täismaksukohuslane. Aktsiaseltside ja osaühingute asukohamaaks loetakse Taani, kui nad on Taanis registreeritud. Muude ettevõtlusvormide puhul on määravaks juhatuse asukoht. Ettevõte, mis ei ole Taanis asutatud ega esindatud, kuid soovib siin teenuseid osutada, peab üldjuhul 8 päeva enne teenuse osutamise algust registreerima end käibemaksukohuslaseks Tolli- ja Maksuametis. Registreerimiseks tuleb täita blankett[10] ja saata aadressil ToldSkat Sydjylland, Region Sønderborg, Hilmar Finsens Gade 18, DK-6400 Sønderborg, Danmark.

Käibemaksukohuslaseks registreerimisel võib Tolli- ja Maksuamet nõuda ettevõttelt järgmisi andmeid:

• eeldatav käive Taanis;
• koopiad Taanis sõlmitud lepingutest;
• töötajate arv;
• töö liik ja teenuse ostja Taanis;
• tõend käibemaksukohuslaseks registreerimise kohta Eestis.

Käibemaksukohuslaseks pole vaja registreerida kui ettevõttel on Taanis käibemaksukohuslasena registreeritud esindaja. Samuti pole registreerimine vajalik juhul kui ettevõttel puudub alaline tegevuskoht Taanis ja teenuse ostja on registreeritud käibemaksukohuslasena ning maksab käibemaksu. Igal konkreetsel juhul on vajalik kontrollida Tolli- ja Maksuametist, kas ettevõtte registreerimine on nõutav.

Aktsiisimaksud kehtivad mitmetele kaupadele nagu tubakas, alkohol, kütused ja autod.

Kehtiv ettevõtte tulumaksumäär on 25%. Samuti maksustatakse 25%-ga kapitalitulu. Üldjuhul on aktsiate võõrandamisest saadav tulu kapitalitulu maksust vabastatud kui aktsiaid omati üle kolme aasta vastavalt EL ema-tütarettevõtte direktiivile. Dividendidelt peetakse üldjuhul kinni 25%, kuid riikidevaheliste lepingutega võivad olla sätestatud teistsugused tingimused.

Tööandjaid puudutavad kohustusliku pensionikindlustuse makseid tööturu pensionifondi (ATP Fund). Kohustuslikku pensionikindlustust maksavad kõik töötajad, kes töötavad vähemalt 9 tundi nädalas. Põhikindlustuse makse suurus täistööaja eest (ehk üle 117 töötunni kuus) on 243,90 DKK kuus, millest 2/3 maksab tööandja (162,60 DKK) ja 1/3 maksab töövõtja (81,30 DKK).

Töötajate ja ettevõtjate sotsiaalkindlustuse tagab tööturumaks (arbejdsmarkedsbidrag – AM-bidrag). Maksumäär on 8%. Ka lähetuse alusel Taanis töötavad isikud on maksustatud tööturumaksuga.

Üldine tööjõukulu maks (lønsumsafgift) kehtib enamike ettevõtete kohta, kes pakuvad teenuseid, mille eest ei maksta käibemaksu. Maksumäär ulatub umbes 3%-st kuni umbes 9%-ni kõigist makstavatest palkadest, tulud kaasaarvatud, pluss või miinus  aasta avatulemused. Kõigil juhtudel on maksuperioodi pikkus kvartal. Aruanne tehakse iga  kvartali järgse kuu 15. kuupäevaks.

Töötuskindlustuse saamiseks on töötajal vajalik teha makseid töötuskindlustusfondi (A-kasse). Töötuskindlustusfondi puhul pole tegemist riiklike maksetega, vaid vastavad fondid on eraõiguslikud (ja moodustatud valdavalt erialaste ametiühingute juures).

Lisaks arvatakse brutotulust maha tervishoiumaks (sundhedsbidrag), mille määr on 8%.

Omandimaksudeks on maamaks, omandi väärtuse maks ja hoonemaks. Maamaksu tasutakse aastas maa väärtusest 10 % riigile ja 6-24 % kommuunile (näiteks Kopenhaagenis on maksimaalsed 24 % kuigi Kopenhaageniga piirnevas Gentofte kommuunis, mis on sisuliselt Kopenhaageni eeslinn, on kohalik maamaks vaid 6 %). Omandi väärtusmaksu tasuvad eraisikud 10 % riigile ja äriühingud hoonemaksu kuni 10 % ärihoone maksumusest kommuunile.

Kinnisvara väärtuse maks oli 2007. a. määrade järgi 1% kui omandi väärtus on alla 3 040 000 DKK ning 3% kui kinnisvara väärtus on üle mainitud summa. Suvilate puhul kehtestub nn omandi kasutamise maks 0,5% nädalatel 22-34 (ehk suvekuudel) muul ajal 0,25%.

Täiendav info:

Tolli- ja Maksuamet
Told og Skattestyrelsen
Østbanegade 123
DK-2100 København Ø
Danmark
Tel: +45-35 29 73 00
Faks: +45-35 43 47 20
E-mail: toldskat@toldskat.dk
http://www.toldskat.dk/

Tööturu regulatsioon

Tööturu osapooled

Taanis on nii tööandjad kui ka töövõtjad võrreldes Eestiga hästi organiseerunud. Enamik kaubanduses ja tööstuses tegutsevate töövõtjate organisatsioone on Taani Töövõtjate Keskliidu (DA) liikmed, kes on sõlminud lepingu Taani Ametühingute Keskliiduga (LO). LO ühendab 19 ametiühinguliitu. Teised suuremad ametiühingute keskliidud on Teenistujate Keskliit (FTF) ja Haritlaste Keskliit (AC). Sektoripõhised lepingud sõlmitakse tööandjate ja ametiühingute erialaste liitude vahel. Üha rohkem sõlmitakse lepinguid erialaliitude regionaalkontorite poolt, mis võib tähendada, et sama erialaliidu erinevate regionaalosakondade poolt kokkulepitud töötingimused erinevad tunduvalt.

Umbes 80% Taani töötajatest kuuluvad ühte või teise ametühingusse. Selle üheks põhjuseks on kollektiivlepingutes sätestatud nõue, et enamikule töökohtadele tohib võtta vaid ametiühingu liikmeid.

Taani tööturg on riiklikult vähereguleeritud, kuid paljud töötamisega seotud aspektid on seaduse asemel reguleeritud tööandjate ja töövõtjate vaheliste kollektiiv-lepingutega. Kollektiivlepingutega kehtestatakse:

• palgatase (miinimumpalk);
• tööaeg ja töötingimused;
• kaitse vallandamise eest ja koondamise etteteatamise tähtaeg;
• sünnituspuhkuse tingimused;
• reeglid töötajate usaldusisiku kohta:

Oma olemuselt on Taani kollektiivlepingud sama kohustuslikud järgida kui seda on õigusaktid. Taani turule tulekul on soovitav välisettevõtetel ametiühinguid mitte alahinnata. Eesti ettevõtja, kes asutab Taanis ettevõtte või osutab teenust lähetatud töötajate direktiivi[11] alusel, ei tohiks mingil juhul eirata ametiühingutega läbirääkimist ja kollektiivlepingute sõlmimist Taanis kehtivatel tingimustel. Juhul kui kokkulepet ametiühinguga ei saavutata järgneb sellele ettevõtte blokaad, mis võib lõppeda ettevõtte tegevuse lõpetamisega Taani turul.

Kollektiivlepingud sõlmitakse reeglina kaheks või neljaks aastaks. Kollektiivleping sisaldab lubadust vastavalt tööandjate organisatsioonilt tagada vähemalt neid tingimusi, mis on lepingus. Samal ajal peavad ametiühingud omalt poolt hoidma töörahu senikaua, kuni leping kehtib. Vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, võib vaidlusalase küsimuse edasi viia töökohtusse (arbitraaži).

Kui antud sektoris on sõlmitud kollektiivleping, on ettevõte lepinguga automaatselt kaetud juhul kui ta on lepingu sõlminud tööandjate organisatsiooni liige. Kui ettevõte ei ole vastava tööandjate organisatsiooni liige, saab ta sõlmida ametiühingutega lepingu, mille kohaselt ta järgib antud sektoris sõlmitud kollektiivlepingut. Sellisest kokkuleppest keeldumine võib viia ettevõtte vastu blokaadi kehtestamisele ametiühingute poolt.

Iga töötajaga tuleb sõlmida individuaalne tööleping vastavalt töölepingu seadusele. Individuaalses töölepingus tuleks näidata ära töötasu, lisatasud ületunnitöö eest, haigus- ja muud toetused. Samuti peab töölepingus olema kirjas töökoha täpne nimetus, töövaldkond ja kvalifikatsioon. Töölepingus võib sätestada konkurentsikeelu, s.t. keelu asuda tööle konkureerivasse ettevõttesse või ettevõtte kliendi või partneri juurde. Konkurentsikeelu puhul peab olema töölepingus sätestatud selle eest makstava kompensatsiooni suurus, mis peab olema vähemalt 50% kuupalgast koos kõigi lisatasude ja soodustustega. Kompensatsiooninõue ei laiene tippjuhtidele.

Töötaja õigused

Tööaeg

Tavaline töönädal on 37 tunnine, mis jaotub viiele tööpäevale. Tavaliselt jääb tööaeg vahemikku 6.00-18.00. Üldjuhul on lõunaaeg 30 minutit. Tööaeg pole reguleeritud seadusega, vaid kollektiivlepingutega. Siiski on seaduses sätestatud, et kahe töökorra vahele peab jääma vähemalt 11 tundi vahet. Erinevalt paljudest teistest riikidest pole maksimaalne ületunnitöö Taanis seadusega piiratud. Ületunnitöö eest makstakse tunnipalgale lisaks 50% tunnipalgast. Tulenevalt varasemast kohtukaasusest on tööandja kohustatud kompenseerima ületunnitöö isegi juhul kui puudub sellekohane kirjalik või suuline kokkulepe või tööandja korraldus ületunnitööks.

Taani tööjõud on kõrgelt kvalifitseeritud ning Euroopas üks kallimaid. Seetõttu on palgakulud üsnagi suured. Samal ajal tööjõuga seotud sotsiaalmaksed suhteliselt mõõdukad.

Taani keskmine tunnitasu 2005. aastal (DKK)*

*Tabelis näidatud statistikas ei kajastu noorte ja õpilaste keskmise tunnitasu andmed.
Allikas: Taani Statistikaamet

Töötajal on õigus haigustoetusele kui haiguse ajaks ei ole talle kindlustatud palga maksmine. Haigustoetuse maksmine kuni 2 nädala jooksul on tööandja kohustus kui töötaja on töötanud tema juures viimased 8 nädalat vähemalt 74 tundi. Peale kahe nädala täitumist ja muude töötajate puhul, kel pole õigust tööandja poolt makstavale haigustoetusele, kuid kes on olnud tööturul ja töötanud viimase 13 nädala jooksul vähemalt 120 tundi, maksab haigustoetust kohalik omavalitsus. Haigustoetus sõltub töötaja palgast, maksimaalne toetus 2006. aastal on 3.332 DKK nädalas.

Töötajal on kalenderaasta jooksul õigus 2,5 puhkusepäevale iga töötatud kuu eest. Seaduse järgi on minimaalne puhkuse pikkus 5 nädalat, kuid üldjuhul on puhkus 6-nädalane, millest vähemalt 3 nädalat on suvel. Tööandjad võivad tagada töötajale normaalpalga puhkuse ajaks, kuid sellise kokkuleppe puudumisel peavad tööandjad kompensatsiooniks maksma 12,5% palgast fondile, kes maksab välja puhkustasu puhkuseperioodi eest.

Lapsevanematel on õigus 52-nädalasele tasustatud lapsehoolduspuhkusele. Sünnituspuhkusele on õigus 4 nädalat enne sünnitust, arsti poolt määratud tervislikel põhjustel ka varem. Peale sünnitust on emal õigus 14-nädalasele lapsehooldus-puhkusele ja isal 2-nädalasele puhkusele esimese 14 nädala jooksul. Peale seda on vanematel õigus kokku veel 32 nädalale lapsehoolduspuhkusele.

Kui vanemad on töötanud sünnitusele eelnenud 13 nädala jooksul vähemalt 120 tundi, on neil õigus elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poolt makstavale toetusele, mis on arvestatud vastavalt 50% nelja viimase nädala tunnipalgale. Lisaks on paljudes kollektiiv- või individuaallepingutes sätestatud tööandja kohustus toetuse või palga maksmiseks sünnituspuhkuse ajal. Lisaks maksavad tööandjad iga töötaja eest sõltumata tema soost kindla summa aastas vastavasse ametiühingute juures asuvasse fondi. Fondist makstakse sünnituspuhkuse toetusi ning tööandjad vabastatakse omapoolsest kohustusest sünnituspuhkuse ajal toetusi maksta. Vastavast fondist makstavad toetused on täienduseks kohaliku omavalitsuse poolt makstavatele toetustele.

Alla 9-aastase lapse puhul on vanematel õigus lapsehoolduspuhkusele. Korraga võib võtta lapsehoolduspuhkust 8-13 nädalat ja ühe lapse kohta mõlema vanema peale kokku  52 nädalat.

Vastavalt seadusele peab kollektiivlepingus või töötaja töölepingus olema sätestatud etteteatamistähtaeg töölepingu lõpetamise korral nii tööandja kui ka töövõtja initsiatiivil. Üldjuhul on etteteatamistähtajad sätestatud sektoripõhistes kollektiivlepingutes, kuid üldjuhul on etteteatamisperiood Taanis lühem kui see on enamikus Euroopa Liidu riikides. Töötaja süü tõttu töölepingu tingimuste rikkumisel on võimalik töölepingu lõpetamine ilma etteteatamiste, kuid selleks peavad esinema töötaja süüd raskendavad asjaolud. Vastavalt tööandjate ja töövõtjate keskliitude vahelisele kokkuleppele peab tööandja põhjendama töölepingu lõpetamist töötajatele, kes on ettevõttes töötanud üle 9 kuu.

Ülikooliharidusega kontoritöötajate korral on vastavalt seadusele töölepingu lõpetamisel töövõtja initsiatiivil etteteatamistähtaeg 1 kuu ja töölepingu lõpetamisel tööandja initsiatiivil sõltuvalt töötaja staažist 1-6 kuud.

Töökohus (arbitraaž) tegeleb tööandjate ja töövõtjate keskorganisatsioonide vaheliste lepingute, kollektiivlepingute rikkumise või tõlgendamise ning kollektiivväljaastumiste õiguspärasuse küsimustega. Õigus töökohtu poole pöörduda on vastavatel organisatsioonidel või ettevõttel kui ta ei ole keskorganisatsiooni liige. Protest tuleb kohtule lahendamiseks esitada tähitud kirjaga 5 päeva jooksul.

Tööohutust reguleerib töökeskkonna seadus (arbejdsmiljøloven)[12]. Rohkem kui 5 töötajaga ettevõttes tuleb moodustada tööohutuskomitee, kus on esindatud nii tööandjad kui ka töövõtjad. Tööohutuse üle teostab järelevalvet Tööinspektsioon (Arbejdstilsynet).

Tööõnnetuse korral on töötaja vigastuste eest vastutav tööandja. Seetõttu on tööandja kohuseks ka töötajate kindlustamine tööõnnetuste vastu. Tööõnnetuse korral toimub kahjude kompenseerimine vastavast fondist vastavalt tööõnnetuste kaitse seadusele (Lov om arbejdsskadesikring) ja vastava otsuse langetab Tööõnnetuste Amet.

Töötuskindlustus toimib töötuskindlustuse fondi (A-kasse) kaudu. Töötuskindlustuse fondid on sektori/eriala põhised. Taanis on 36 töötuskindlustuse fondi, mis valdavalt on seotud vastava sektori ametiühinguga. 2 fondi on ka ettevõtjate jaoks. Töötajatele on töötuskindlustuse fondiga ühinemine vabatahtlik, kuid arvestades ametiühingute liikmelisust ja töötuskindlustuse fondide seotust ametiühinguga, on ühinemine laialt levinud.

Töötuskindlustuse fondiga saavad ühineda 18-63 aastased töötajad, kes on Taani residendid või Taanis töötavad Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva riigi residendid, kes töötavad Taanis. Fondiga ühinemise eeltingimuseks on vähemalt 18–kuulise erialase koolitusprogrammi läbimine, ühinemistaotlus tuleb esitada hiljemalt 2 nädalat peale koolitusprogrammi lõppemist. Fondiga ühinenud töötajad teevad makseid vastavalt oma töötasule.

Pensionid jagunevad:

• Riiklik pension;
• Kohustuslik pensionikindlustus;
• Kollektiivne pensionikindlustus;
• Ettevõttepension;
• Vabatahtlik pensionikindlustus

Kohustusliku pensionikindlustuse maksed tehakse Tööturu pensionifondi (ATP Fund).

Kollektiivne pensionikindlustus võidakse kokku leppida tööandjate ja ametiühingu vahel. Sel juhul lepitakse ka kokku tööandjate ja töövõtjate poolt tehtavate maksete suurus. Ettevõte võib maksta ka ettevõttepensioni. Vabatahtlikku pensionikindlustust pakuvad pangad ja kindlustusseltsid.

Regulatsioon töötajate lähetamisel teenuste osutamiseks direktiivi 96/717EÜ alusel

Eesti ettevõte võib oma töötajaid (s.h. töötajaid, kes ei ole Eesti kodanikud) lähetada kuni kuueks kuuks teenuste osutamiseks teise EL liikmesriiki, s.h. Taani. Lähetatud töötaja peab vastama järgmistele tingimustele:

• Töötajal peab olema alaline töökoht lähetavas ettevõttes. Lähetatu töötamine lähetavas ettevõttes asendajana, rendi alusel vms ei ole piisav.
• Töötaja peab enne lähetust viibima Eestis seaduslikul alusel ja omama Eestis töötamise õigust.
• Töötaja peab täitma Taani sissesõidu ja riigis viibimise eeskirju, s.t. tema suhtes peab kehtima viisavabadus või ta peab omama viisat või elamisluba. Kui töötaja lähetus kestab alla 3 kuu, on see nõue täidetud automaatselt juhul, kui töötaja on Eesti kodanik. Kui lähetus kestab üle kolme kuu, on vajalik registreerida Taani elamisloa saamiseks.
• Töötajal peab olema tagatud võimalus pärast tööülesande täitmist Eestisse tagasi pöörduda.

Ettevõte, kes lähetab oma töötaja Taani, peab tagama töötingimuste täitmise Taani seaduste ja kokkulepete kohaselt. Vajalik on kontrollida Taani Tolli- ja Maksuametist, kas ettevõtte on Taanis käibemaksukohuslane.

Lähetatud töötajatele, kes ei tööta alaliselt lähetavas ettevõttes, rakenduvad reeglid, mis kehtivad Taanis töötamisel (.s.h. üleminekuperiood uutest liikmesriikidest pärit töötajatele).

Taani ametivõimud võivad lähetatud töötajate puhul nõuda ettevõttelt järgmisi andmeid:

• dokumentatsioon registreerimise kohta Eestis ning Taani Tolli- ja Maksuametis kui ettevõte on Taanis käibemaksukohuslane;
• dokumentatsioon töötaja tegevuse  ja alalise töökoha kohta ettevõttes. Vajalik on reaalne töösuhe ettevõttega, mida tõendab näiteks taani või inglise keelde tõlgitud tööleping või palgatõendid.;
• dokumentatsioon teenuste osutamise kohta Taanis (s.t. koopia teenuse osutamise lepingu kohta).

Täiendavalt võivad ametivõimud (politsei) paluda näha töölepinguid, lähetatute sotsiaalkindlustuse blankette (E101) ning Taani-poolse teenuse saaja vahelisi lepinguid.

Kuna Taanis ei ole alampalk kehtestatud seadusega, vaid ametiühingute ja tööandjate vahelise kokkuleppega, siis jälgivad palgatingimusi ametiühingud. Ametiühingute nõudmine on, et Taanis töötamise ajal makstav palk oleks võrreldav analoogset tööd tegeva taani töötaja keskmise palgaga antud regioonis. Selle kindlustamiseks püütakse tavaliselt välismaise tööandjaga kokkulepet sõlmida, eriti ehituse- ja puutöö sektorites. Muudeks tingimusteks, mida ametiühingud võivad lähetatud töötajate puhul esitada, on töötajate astumine ametiühingu liikmeks. Nende nõuete täitmise saavutamiseks võivad ametiühingud kasutada blokaadi või teisi töövaidluste lahendamise meetmeid. Soovitav on ametiühingu nõudmisi mitte eirata ja püüda saavutada nendega kokkulepe. Kindlasti on soovitav saatkonna kohene informeerimine kui selliseid nõudmisi esitatakse.

Lisainformatsioon Taani tööturu kohta:

http://www.bm.dk/sw11138.asp - Taani Tööministeeriumi käsiraamat Taani tööturust (inglise keeles)

http://www.lo.dk/Englishversion/FolderWork-permitinDK/Taanitööturg.aspx - Taani Ametiühingute Keskliidu (LO) info (eesti keeles)

http://www.posting.dk/new/en/ - Taani Tööturuameti  leht lähetatud töötajate regulatsioonist (taani ja inglise keeles)

http://www.workindenmark.dk/ - Ülevaade Taani Tööturust välismaistele töötajatele (inglise keeles)

Täiendav info:

Konkurentsiseadus[13] lähtub Euroopa Ühenduse õigusest. Hinnakokkulepped ja konkurentsi moonutavad lepingud, otsused või tegevus on keelatud. Samuti on keelatud domineeriva positsiooni  igasugune kuritarvitamine.

Täiendav info:

Konkurentsiamet
Konkurrencestyrelsen
Nyropsgade 30
DK-1780 København V
Tel: +45-72 26 80 00
Faks: +45-33 32 61 44
E-mail: ks@ks.dk
http://www.ks.dk/

Taanis on olemas seadused, mis kaitsevad kõiki intellektuaalse omandi õigusi. Taani on ühinenud ja järgib rahvusvahelisi konventsioone nii patentide, kaubamärkide, autoriõiguste kui ka teiste intellektuaalse omandi liikide suhtes. Siiski on esinenud rahvusvaheliselt tuntud kaubamärkide õiguste rikkumist (piraatkaup).

Täiendav info:

Patendi- ja Kaubamärgiamet
Patent- og Varemærkestyrelsen
Helgeshøj Allé 81
2630 Taastrup
Danmark
Tel: +45-43 50 80 00
Faks: +45-43 50 80 01
Email: pvs@dkpto.dk
http://www.dkpto.dk

Rahvusvahelise korruptsioonivastase ühenduse Transparency International andmetel on Taani üks vähim korrumpeerunud riike maailmas. Kuigi üksikuid korruptsioonijuhtumeid esineb, on asjaajamine ja suhtlemine ametivõimudega üldjuhul korruptsioonivaba. Üksikuid probleeme on esinenud hangete ja ehituse valdkonnas. Taani on ühinenud OECD, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu kõikide korruptsioonivastaste konventsioonidega ning kriminaalkorras karistatav on ka altkäemaksu andmine välisriigi ametiisikule.

Taani on Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO ja selle eelkäija Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe GATT liige alates 1950. aastast ning Euroopa Liidu (Euroopa Majandusühenduse) liige alates 1973. aastast. Need kaks organisatsiooni ja nende seotud rahvusvahelised kokkulepped mõjutavad kõige rohkem Taani kaubandus- ja tollipoliitikat. Tulenevalt Euroopa Liidu liikmestaatusest kehtib Taanis Euroopa Liidu ühtne kaubanduspoliitika. Seetõttu puudub Taanil õigus iseseisvalt impordimakse kehtestada või muuta, vaid Taani poolt rakendatavad tollimaksud vastavad Euroopa Liidu poolt kolmandatele riikidele kehtestatud maksudele, mis on määratud Euroopa Liidu regulatsiooniga nr. 2658/87. Soodustused või maksudest vabastused on sätestatud Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kaubanduslepingutega. Tingituna Euroopa Liidu liikmestaatusest rakendab Taani ka Euroopa Liidu antidumpingu meetmeid.

Ka Taani tollikorraldus lähtub Euroopa Liidu normidest. Tolliküsimusi reguleerivad Euroopa Ühenduse tollikoodeks (Euroopa Liidu määrus 2913/92 Community Customs Code) ja tollikoodeksi rakendamise määrus (EL määrus 2454/93).

Teatud kaupade nagu näiteks alkohol, relvad, teatud ravimid ja kemikaalid ning teatud põllumajandustoodete sisseveoks on vajalik taotleda impordilitsentsi.

Täiendav info:

Tolli- ja Maksuamet
Told og Skattestyrelsen
Kopenhaageni maksu- ja tollikeskus
Sluseholmen 8B
DK-2450 København SV
Danmark
Tel: +45-72 22 18 18
Faks: +45-72 22 19 19
E-mail: toldskat@toldskat.dk
http://www.toldskat.dk/

[1] http://www.eogs.dk/graphics/selskaber/AS_en.html

[2] http://www.themis.dk/synopsis/docs/Lovsamling/Konkursloven.html

[3] Taani pole ühinenud välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise Haagi konventsiooniga ja seetõttu ei saa kasutada apostilli.

[4] http://www.eogs.dk/graphics/Regnskab/Regnskabslov_en.html

[5] http://www.eogs.dk/graphics/selskaber/APS_en.html

[6] http://www.eogs.dk/graphics/selskaber/ERHVIRK_en.html

[7] http://www.retsinfo.dk/_GETDOCM_/ACCN/A20050058530-REGL

[8]http://www.femsek.dk/graphics/FEM_Sekretariatet/Indberetningsskema%20til%20brug%20ved%20ny%20bygning.doc 

[9] http://www.femsek.dk/ 

[10] http://www.skat.dk/Blanketter/40004.pdf

[11] http://www.legaltext.ee/text/et/T61309.htm

[12] http://www.at.dk/sw5473.asp

[13] http://www.ks.dk/english/competition/legislation/introduction-to-the-danish-competition-act/