Eesti ja Taani

25.11.2009

Taani Kuningriik oli Islandi järel teine riik, mis 1991. aasta augustis (24.08.1991) taastas taasiseseisvunud Eesti Vabariigiga diplomaatilised suhted. Esimene suursaadik Otto Borch lähetati Kopenhaagenist Eestisse 26. augustil 1991, mõned päevad pärast diplomaatiliste suhete taastamist. Borchile järgnes Sven Erik Nordberg (1991-1994), kelle omakorda vahetas välja Svend Roed Nielsen (1995-2000). Talle järgnesid Jørgen Munk Rasmussen (2000-2005) ja Kirsten Rosenvold Geelan (2005-2009). Alates 2009. aasta septembrist on Taani suursaadikuks Eestis Uffe A. Balslev.

1990. aasta detsembrikuus avati Taanis Eesti esimene välisesindus peale Teist maailmasõda - Balti Infokeskus Kopenhaagenis. Esimene Eesti Vabariigi suursaadik Taanis oli Arvo Alas (1991-1996), seejärel esindas Eestit Jüri Kahn (1996-2001) ning 2001. a detsembrist kuni 2006. a juulini Taavi Toom. 2006. aasta septembrist on Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Taanis Meelike Palli.

Eestit esindab Taanis ka kuus aukonsulit: Søren Claus Kjær Põhja- ja Kesk-Jüütimaal, Jørgen Bast Põhja- ja Kesk-Jüütimaa lääneosas, Ulrich Holstein-Holsteinborg Holsteinborgis, Elon Studsgaard Bornholmil, Bo Stærmose Odenses ning Jóhan Páll Joensen Fääri saartel.

Olulisemad visiidid (alates 2000.a.)

Kahepoolsed suhted

Eesti ja Taani suhted on arenenud konstruktiivselt ja stabiilselt, mida iseloomustab tihe koostöö nii poliitilisel tasandil kui ka majanduse, kultuuri ja riigikaitse alal. Traditsiooniliselt häid suhteid Taaniga näitab muuhulgas ka pidevalt suurenev vastastikune kaubavahetus. Samuti on püsivalt kasvanud Taani investeeringud Eesti majandusse.

Taani oli Põhjamaadest esimene, kes 1993. aastal sõlmis Eestiga viisakohustuse kaotamise lepingu.

Rahvusvahelisel tasandil väljendas Taani mitmete aastate vältel korduvalt oma tugevat toetust Eesti liitumisele Euroopa Liidu ja NATOga. Taani tugevat toetust EL laienemisele näitas ka tõsiasi, et esimese riigina ratifitseeris Taani 4. juunil 2003 EL liitumislepingu. Märkimisväärselt laiaulatuslik ja mitmekesine on Eesti suhtlemine Taaniga nii Läänemeremaade Nõukogu kui ka Balti- ja Põhjamaade koostöö raames.

Head suhted on kahe riigi parlamentide vahel, aastate jooksul on toimunud nii kõrgetasemelisi visiite kui ka mitmeid töiseid kohtumisi. 2007 novembris loodi Riigikogus Eesti-Taani parlamendirühm, mida juhib Indrek Saar. Intensiivne koostöö toimub Põhjamaade ja Balti riikide (NB8) parlamentide koostöö raames.

Viimastel aastatel on kontaktid muutunud nii tihedaks ja ulatuslikuks, et enamik kahepoolseid projekte ja programme kavandatakse ja viiakse ellu ametkondade ning kohalike omavalitsuste tasemel. Mitmed Eesti ja Taani omavalitsused on sõlminud kahepoolsed koostöölepingud.

Taani on olnud suurim kahepoolse abi andja Eestile. Aastatel 1992-2003 toetas Taani Eestit kokku 2,3 miljardi Eesti krooniga. Suurema osa abist on moodustanud keskkonnaprogrammid (sh energeetika, Balti Agenda 21 rakendamine), kaitseküsimustele suunatud toetus (toetus NATO liikmelisuse ettevalmistamisele) ja eurointegratsiooni alane (FEU programm) koostöö.
Peale Eesti liitumist ELiga 2004. aastal jõudis abi minimaalsele tasemele ja toimus lõppjärgus olevate projektide viimistlemine.

Eesti ja Taani kaitsekoostöö on olnud aastaid heal tasemel. Taani on koordineerinud mitmeid Balti riikide riigikaitse ülesehitamiseks mõeldud rahvusvahelisi projekte ning abistanud BALTBATi, BALTRONi ja BALTNETi rajamisel ning edasisel tegevusel. Märtsis 1994 sõlmitud riigikaitsealane koostööleping Taaniga oli Eestile esimene riikidevaheline kaitsekoostööalane raamleping. Taanis on saanud väljaõpet NATO stabiliseerimisjõudude SFOR koosseisus Bosnias olnud Eesti rahuvalvajad, samuti Kosovos Taani pataljoni juhtimise all teeniv Eesti luurerühm. Samuti on taanlased andnud täiendkoolitust Eesti kaitseväe ohvitseridele, kadettidele ja kaitseministeeriumi ametnikele.

Kahepoolsed koostööprojektid on jätkunud ka peale Eesti ühinemist NATOga. Regulaarselt, kord aastas, toimuvad poliitilis-sõjalised läbirääkimised. Alates 2007. aastast toimub kaitsekoostöö projektipõhiselt, varasemate kahepoolse koostöö aastaplaanide asemel. Üldine kahepoolse koostöö ulatus ei ole selle tõttu vähenenud.

Viimase aja olulisemad koostööprojektid:

• Maaväe Brigaadiprojekt (al 2003) - (DATS – Danish Advisory and Training Staff) on peamiseks maaväe koostööprojektiks Taaniga, mille eesmärkk on valmistada Eesti ohvitsere ette brigaaditasemel juhtimiseks. 2009 augustis kirjutati alla leping, millega Eesti kaitseväe 1. jalaväebrigaad seotakse Taani diviisiga;
• 2006. aastal algas Eesti mereväeohvitseride jätkukoolitus Taani Mereväeakadeemia taktikaprogrammis, Eesti Merevägi osaleb ka taanlaste korraldatavatel miinitõrjeõppustel;
• 2006. aastal tehti algust koostööga lühimaa õhutõrjespetsialistide ettevalmistamisel ja õhuväebaasi toetusmeeskonna väljakoolitamisel;
• Eesti valmistab ühes Läti ja Leeduga ette ühe pataljoni (BALTPAT II) aastal 2010 Taani juhitavasse NATO kiirreageerimisjõudude rotatsiooni NRF-14, Eesti panus saab olema kuni 250 meest;
• Taani on olnud alates BALTDEFCOLi loomisest selle olulisemaid toetajariike (esimene ülem oli Taani brigaadikindral Clemmesen), olles panustanud BALTDEFCOL-i õppejõududega ja toetanud nt Serbiast ja Horvaatiast pärit ohvitseride õpinguid.

2007. aastast resideerib Kopenhaagenis Eesti kaitseatašeena kolonelleitnant Andres Kütt. Alates 2005. aasta veebruarist on Taani kaitseatašeeks Eestis (ka Lätis ja Leedus) mereväekapten Victor Rasmussen, resideerimisega Vilniuses.

Eesti ja Taani keskkonnaalases koostöös on üheks koostöövormiks ühistegevus kasvuhoonegaaside vähendamisel. Kyoto protokollist lähtuv vastastikuse mõistmise memorandum õhusaasteühikute vahetamise kohta kirjutati taanlastega alla 25.09.2003, ühisrakenduse kokkulepe aga 2004 detsembris.

Lepinguline baas

Eesti ja Taani vahel on sõlmitud järgmised lepingud:

• Majandus-, tööstus- ja tehnilise koostöö leping (jõustus 28.07.92)
• Vastastikuste investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 24.02.93)
• Vastastikuse viisakohustuse kaotamise leping (jõustus 01.05.93)
• Kokkulepe reisijate ja kauba rahvusvahelise maanteeveo korraldamiseks (jõustus 27.08.93)
• Vastastikuse tollialase abistamise kokkulepe (jõustus 25.11.93)
• Lennundusleping (jõustus 29.11.93)
• Topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 30.12.93)
• Kokkulepe diplomaatilise esinduse, konsulaarasutuse või rahvusvahelise organisatsiooni juures asuva esinduse töötaja ülalpeetavate töötamise kohta vastuvõtvas riigis (jõustus 27.08.02)
• ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli rakendamisel tehtava koostöö alane vastastikuse mõistmise memorandum (jõustus 25.09.03)
• Toornafta ja naftasaaduste vastastikuse hoidmise kokkulepe (jõustus 07.04.05)

Majandussuhted

Eesti ja Taani majandussuhteid reguleerivad alates 2004. aasta 1. maist ELi siseturu reeglid.

*1. mai 2004 eelsed ja 1. mai 2004 järgsed andmed ei ole võrreldavad ühtsetel alustel. Peale EL-ga ühinemist arvestatakse importi saatjariigi järgi, varem tehti seda päritoluriigi järgi.

Kaubavahetus 1998-2008 (miljonites kroonides):

2008. aastal oli Eesti-Taani põhikaubavahetuse kogukäive 7,9 miljardit krooni, ekspordi maht oli 4,3 miljardit krooni ja import 3,6 miljardit krooni. Võrreldes 2007. aastaga kasvas eksport Taani 26% ning import Taanist vähenes 12%. Taani osatähtsus Eesti kaubavahetuses välisilmaga oli 2,6%, millega Taani oli 11. kohal.

Eesti peamised ekspordiartiklid 2008. a. (osakaal % koguekspordist):

• masinad ja seadmed - 27,6%
• puit ja puidutooted - 24,0%
• metallid ja metallitooted - 14,0%
• muud tööstustooted- 12,7%

Peamised impordiartiklid 2008. a. (osakaal % koguimpordist):

• masinad ja seadmed - 19,5%
• loomsed tooted - 13,6%
• keemiatooted - 12,9%
• toidukaubad, joogid, tubakas - 10,7%

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

Investeeringud

Eesti Panga andmetel oli Taani otseinvesteeringute maht Eestisse 2008. aasta lõpu seisuga 6,6 miljardit Eesti krooni, mis on 3,7% Eestisse tehtud välismaiste otseinvesteeringute kogumahust. Selle näitajaga asub Taani välisinvesteeringuid teinud lähteriikide seas 4. kohal. Oluline investeeringute mahu kasvamine toimus 2007. aastal — 2006. aasta lõpul oli Taani investeeringute pingereas 9. kohal.

Üle poole Taani otseinvesteeringute mahust Eestis on suunatud töötleva tööstuse ja finantsvahenduse sektoritesse, lisaks veel kinnisvara, transpordi ja side ning hulgi- ja jaekaubanduse valdkondadesse.

Eesti Ettevõtteregistri andmetel oli 2009. aasta veebruari seisuga Eestis registreeritud üle 200 Taani osalusega ettevõtte. Suurimad Taanist lähtunud otseinvesteeringud on tulnud ettevõtetesse Loksa Laevatehase AS, ProGroup Holding OÜ ja OÜ Hobujaama Kinnisvara.

Eesti otseinvesteeringute maht Taanis oli 2008. aasta lõpus 112 mln Eesti krooni. Suurem osa Eesti otseinvesteeringutest on läinud Taani hulgi- ja jaekaubandusse, remonti ning kinnisvarasse.

Turism

2008. aastal registreeriti Eesti majutusettevõtete poolt 14 281 Taani turisti (ööbimisi kokku 31 684). 2007. aastal kasutas Eesti majutusettevõtete teenuseid 14 053 Taani turisti (kokku 30 946 ööbimisega). Majutatud Taani turistide arv kasvas seega aastaga 1,6% ja taanlaste ööbimiste arv 2,4%. Need arvud ei kajasta siiski turistide koguarvu, sest ei arvestata ühepäevareisijaid ega alternatiivsete majutusvõimaluste kasutajaid.

Kultuurisuhted

Olulist osa Taani-Eesti kultuurisidemete hoidmisel ja arendamisel etendab 1990. a. Taani toetusel asutatud Taani Kultuuriinstituut Tallinnas (www.dankultur.ee). Instituut on aastate jooksul toonud Eestisse kontsertkollektiive, vahendanud kunstinäitusi ning algatanud Taani filminädalate ja Põhjamaade filmifestivalide korraldamise. Samuti on Taani Kultuuriinstituut edendanud taani kirjanduse tõlkimist eesti keelde ning teinud koostööd Eesti erinevate institutsioonidega haridus- ja sotsiaalprojektide osas.

Novembrist 1991 tegutsevasse Eesti-Taani Seltsi on koondunud taani keele, kultuuri ja ajaloo huvilised eestlased. Samaväärne on taanlaste huvi Eesti vastu — sõsarorganisatsiooni Taani-Eesti Selts kuulub ligi 400 liiget. Taanis elavad eestlased on loonud ühenduse "Eesti Kodu". Eesti-Taani kultuurisuhete arendamisele aitab kaasa ka Eesti Vabariigi suursaatkond Kopenhaagenis, seda eesti kunstnike, muusikute ja teiste kultuuritegelaste ning nende loomingu tutvustamise kaudu Taanis. Ühes koostööpartneritega korraldatakse erinevaid kultuuriprojekte, lisaks on eesti muusikud, kunstnikud jt olnud ise aktiivsed oma teoste Taani vahendamisel, osaledes nii rahvuslikes kui ka rahvusvahelistes projektides.

Lisaks Hans Christian Anderseni ja Søren Kirkegaardi teostele on eesti keelde tõlgitud tuntud Taani kirjanike Villy Sørenseni, Karen Blixeni, Steen Steensen Blicheri ja Peter Freucheni teoseid. Taani lugejatel on tõlgete vahendusel olnud võimalik tutvuda Jaan Krossi, Jaan Kaplinski, Viivi Luige ja Emil Tode loominguga.

Viimaste aastate üks suuremaid kultuurisündmusi oli Hans Christian Anderseni juubeliaasta tähistamine 2005. aastal eesti kunstnike näitustega.

Eesti saatkond aitas Eestisse vahendada tuntud väliseesti ajaloolase ja Tartu Ülikooli audoktori Vello Helgi kingitust, väärtuslikku raamatukollektsiooni, mis nüüd rikastab Tartu Ülikooli Raamatukogu. Väljaanded pakuvad huvi ajaloolastele, kirikuloolastele ja rahvuskultuuriga tegelejatele, samuti sai ülikool olulist täiendust oma rahvustrükise ja Estonica kogule.

Arvo Pärdi looming on Taanis mitmel korral tunnustust pälvinud. Léonie Sonningi fond andis Pärdile 2008. aastal fondi muusikaauhinna ja sellega kaasneva preemia, mida peetakse Taani kõrgeimaks muusikaliseks tunnustuseks. 2007. aastal pälvis Taani Raadio poolt välja antava muusikaauhinna parima välismaise heliplaadi kategoorias Eesti Filharmoonia Kammerkoori heliplaat Da pacem Arvo Pärdi muusikaga. Taani Muusikaauhind on üks prominentsemaid muusikapreemiad Taanis ning sealse muusikaelu tippsündmus.

Eesti Vabariigi 90 juubeli puhul tegi Eesti Taanile kui Eestit iseseisvuse kehtestamisel ja taastamisel märkimisväärset toetanud riigile muusikalise kingituse: kultuuriministeeriumi projekti ’Muusikaline kingitus musikaalselt riigilt’ raames toimunud kahel kontserdil esitas Eesti Rahvusmeeskoor Mihhail Gertzi juhatusel Eesti ja Taani heliloojate teoste kõrval spetsiaalselt Taanile pühendatud teose helilooja Urmas Sisaskilt.

2008 toimus Sønderborgis Erkki-Sven Tüüri vioolakontserdi Illuminatio maailma¬esiettekanne, ettekandjaiks Taani vioolamängija Lars Anders Tomter ja üks teose tellijatest, Sønderjyllandsi Sümfooniaorkester. 2009 veebruaris toimus teose Eesti esiettekanne, mille solistiks oli taas Lars Anders Tomter, ERSOt juhatas Olari Elts.