ÜLDINFO

03.03.2010

Üldandmed

Pindala

Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjælland, Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim looduslik punkt (Møllehøj) ulatub 171 meetrit üle merepinna. Haritavat maad on 66% territooriumist, metsad ja nõmmed hõlmavad umbes 16% territooriumist.

Rahvastik

Taani Kuningriigis elab ligi 5,5 miljonit elanikku. Rahvastiku tihedus keskmiselt 127 elanikku ruutkilomeetri kohta on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Keskmine eluiga meestel on 76 ja naistel 80 aastat. 

2008. aasta alguses moodustasid Taanis elavatest immigrantides ja nende järeltulijatest türklased 57 000, endisest Jugoslaaviast pärit inimesed 40 000, iraaklased 29000, sakslased 28 000, liibanonlased 23 000 ja poolakad 21 000. Taanis elab ka üle 500 Eesti päritolu inimese. 2007. aastal väljastati eestlastele 155 tööluba.

83% Taani rahvastikust on luterlased, 3,5% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust. Riigikeel on taani keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Jüüti poolsaare lõuna osas (Saksamaa piiri lähedal) suheldakse ka saksa keeles.

Haldusjaotus

Taani on administratiivselt jaotatud 5 regiooniks: Pealinna regioon, Sjællandi regioon, Lõuna-Taani regioon, Kesk-Jüütimaa regioon ja Põhja-Jüütimaa regioon. Regioonid jagunevad omakorda 98 kommuuniks. Kommuunide ja regioonide volikogud valitakse uuesti igal 4. aastal. Gröönimaa ja Fääri Saared kuuluvad Taani Kuningriigi koosseisu kui autonoomsed piirkonnad ning kumbki piirkond on Taani parlamendis esindatud kahe kohaga.

Taani Kuningriigi pealinnaks on Kopenhaagen, mille elanike arv koos pealinna regiooni kuuluvate Sjællandi saare põhjaosa linnade ja asulatega ning Bornholmi saarega on 1,6 miljonit. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Kopenhaageni järel on suurimad linnad Århus, Odense, Aalborg, Frederiksberg ja Esbjerg.

Riigikord

Riigipea

Alates 1849. aastast kehtib Taanis riigikorrana konstitutsiooniline monarhia. Troon pärandatakse kuningapaari esimesele pojale ja meesliini puudumisel vanimale tütrele. 1972. aastast on riigipeaks olnud kuninganna Margrethe II, troonipärijaks on kroonprints Frederik.

Kuningannale kuulub täidesaatev võim. Tema nimel teostab täidesaatvat võimu valitsus, mida juhib peaminister. Kuninganna nimetab peaministri ja kinnitab valitsuse. Kuninganna võib valitsuse nõudmisel saata enne volitusaja lõppemist laiali parlamendi ja kuulutada välja ennetähtaegsed parlamendivalimised.

Kuninglik perekond

Parlament (Folketing)

Taanis on ühekojaline parlament. Parlamendi 179 saadikut valitakse otsestel valimistel reeglina iga nelja aasta tagant, kuid valitsus võib nõuda erakorraliste valimiste korraldamist. 2 saadikut valitakse Fääri saartelt ja 2 saadikut Gröönimaalt. Parlamendi praegune koosseis valiti 13. novembril 2007. aastal.

Suuremad parteid

Folketingis on esindatud 8 Taani erakonda. Lisaks on esindatud 2 erakonda Fääri saartelt ja 2 erakonda Gröönimaalt.

Folketingis esindatud parteid kohtade arvu järgi.

Valitsus

Liberaalide ja konservatiivide vähemusvalitsusel on parlamendis 64 kohta 179-st. Koalitsiooni toetavad parlamendis Taani Rahvapartei ja 2007. a. aastal loodud Uus Allianss.

Ministrid

Kohtusüsteem

Taani kohtusüsteem on kolmeastmeline. Esimese astme kohtuid (byret), mis lahendavad kriminaal- ja tsiviilvaidlusi, on 24. Ringkonnakohtuid (landsret) on kaks, mis asuvad Kopenhaagenis ja Viborgis. Kopenhaageni ehk idaringkonnakohtu alla kuuluvad ka Fääri saarte ja Gröönimaa kohtud. Kõrgeimaks kohtuastmeks on Ülemkohus (Højesteret). Ülemkohtu koosseisu kuulub 19 kohtunikku (kuid kaks nendest töötavad hetkel Euroopa Inimõiguste Kohtus). Lisaks kuulub kohtusüsteemi Mere- ja Kaubanduskohus (Sø- og Handelsretten) asukohaga Kopenhaagenis, mis tegeleb mere- ja kaubandusõiguse küsimustega.

Varia

Taanist sai Euroopa Majandusühenduse (Euroopa Liidu) liige 1973. aastal. Taani on ka NATO liige. Sõjaväeteenistus kestab 9-12 kuud. Suuremate poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks viiakse riigis läbi referendum.

Lisainformatsioon Taani kohta: 

http://www.denmark.dk/ 
http://www.um.dk/en