Kantsler Kokk osales Põhja- ja Baltimaade Euroopa ministrite kohtumisel

04.03.2009

Kolmapäeval, 4. märtsil toimus Kopenhaagenis kolmas Põhja- ja Baltimaade (NB6 – Nordic-Baltic 6) Euroopa ministrite kohtumine. Eesti delegatsiooni juhtis välisministeeriumi kantsler Marten Kokk.

Kõne all oli Euroopa Liidu majanduse elavdamise kavaga seonduv, finantskriisi küsimused, Lissaboni leping, arengud Euroopa naabruspoliitika idapartnerluse osas, energia ja kliimamuutused ning Läänemere piirkonna koostöövõimalused.

Finantskriisi arengutest rääkides rõhutas välisministeeriumi kantsler Marten Kokk, et tähtis on takistada protektsionistlikku majanduspoliitika levikut. "Maailmamajanduse, eelkõige vabakaubanduse piiramine muudab majandussurutisest väljumise pikemas perspektiivis väga keeruliseks," lausus kantsler. Ta lisas, et meetmed, mis võetakse majanduskriisist väljumiseks nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasemel kasutusele, peavad olema kooskõlas siseturu toimimise aluspõhimõtetega ja arvestama piiriüleseid mõjusid. Samuti on Koka sõnul oluline Euroopa majanduse elavdamise kava ellurakendamine.

Kohtumisel arutati ka Euroopa naabruspoliitika idamõõtme sisu ja sõlmkohti. Kantsler Marten Koka sõnul on möödunud aasta detsembris avaldatud idapartnerluse tugevdamise teatis väga hea alus, et välja arendada konkreetsed ja kaugeleulatuvad poliitikad lähendamaks sihtriike Euroopa Liidule. "Assotsiatsioonilepingute sõlmimine, viisapoliitika hõlbustamine, tihedam majanduslik lõimumine ning sügavate vabakaubanduslepingute sõlmimine, mille kaugemaks lõppeesmärgiks oleks ELi ja sihtriikide ühine vabakaubandustsoon, on senisega võrreldes tunduvalt ambitsioonikam partnerlus meie vahetute naabritega idas ning on samas meie kõigi ühiseks julgeolekugarantiiks," lausus Kokk.

Energiajulgeolekust rääkides märgiti kohtumisel, et Euroopa Liidu energiajulgeoleku tõhustamiseks ja ühtseks energiapoliitikaks kolmandate riikide suhtes on tarvis reaalselt toimivat ning omavahel piisavalt ühendatud energia siseturgu. "Heaks näiteks hästitoimivast energia siseturust on Põhjamaade ühine elektriturg, millega peaksid kiirelt ühinema ka Balti riigid," ütles kantsler Kokk. Samas on tähtis töötada üheskoos ka tarnijate, tarnekanalite ja -allikate mitmekesistamise nimel.  

Kohtumisel peatuti ka kliimaküsimustel. Kantsler Marten Koka sõnul on positiivne, et Euroopa Liit on võtnud endale juhtpositsiooni kliimamuutustega tegelemisel ja peab oluliseks Kyoto-järgse globaalse kliimakokkuleppe saavutamist. "Siiski on töötavat kokkulepet võimalik saavutada vaid juhul, kui sellesse on kaasatud kõik arenenud suurriigid, kes oma huvi ja head eeskuju näidates aitaksid kindlustada arenguriikide tõhusa osaluse Kyoto-järgses kliimakokkuleppes," märkis Kokk.

Läänemere maade koostööst rääkides avaldas kantsler Kokk lootust, et Läänemere strateegia võetakse vastu 2009. aasta teiseks poolaastaks, mil Rootsist saab ELi eesistujariik. "On oluline, et Läänemere strateegia oleks võimalikult fokusseeritud, realistlik ja teostatav," rõhutas Kokk. Eesti jaoks on Läänemere strateegia prioriteetsed valdkonnad ruumiline integratsioon ja konkurentsivõime. Samuti viie põhivabaduse - kaubad, teenused, kapital, inimesed ja teadmised - tulemuslik ja  piiranguteta liikumine.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
52 16 821
pressitalitus@mfa.ee